Retseptide katsetamine ei pea piirduma üldse sõna-sõnalt retsepti järgi kokkamisega. Minu arust see on nii põnev kui sulle on ette antud mingi retsepti idee ning siis sellest juhindudes saad luua kümneid erinevaid versioone sellest. Ja lõpuks kujundada enda maitsemeelele ja eelistustele just see ideaalne maitsete kooslus. Just seda tegin ka mina päris mitme jäätise retseptiga. Muidugi mitte otsides ega guugeldades teiste loodud tervislikke Ninja Creami retsepte, sest see poleks autentne -vaid märgates poelettidel põnevaid uusi ning vanu lemmikuid jäätiseid. Ma lihtsalt inspireerusin sellest maitsest ning proovisin luua sarnase retsepti, kuid täiesti uues kuues. Tahtsin, et kõik minu jäätiseretseptid oleksid tervislikud, ilma lisatud suhkruta, toitvad ning samal ajal ka suussulavalt maitsvad.
Muudkui katsetades ja uuesti luues – valmisidki 50 tervislikku Ninja Creami jäätist. Otseloomulikult aga need retseptidki ei ole kivisse raiutud, vaid ka nendega võib olla loominguline. Näiteks vahetada jäätises olevaid komponente vastavalt enda maitse-eelistustele.
Retseptides kasutatud piimatoodete alternatiivid
Näitena olen kirjutanud ka oma raamatu sissejuhatuses – kõik retseptis kasutatud piimad ja jogurtid on asendatavad. Laktoositundlikud inimesed saavad kasutada laktoosivaba jogurtit. Kellel on aga piimavalgu talumatus ja talle ei sobi ükski piimatoode, siis poelettidel on näiteks Alpro sarjal olemas ka taimne jogurt. Piima osas samuti on alternatiive palju. Mina olen oma retseptides kasutanud taimseid piimasid, mis on kõige väiksema kaloraaziga. Ka selle saab maitse-eelistusest lähtuvalt asendada tavalise piima või laktoosivaba piimaga. Kes soovib aga rammusamat ja kooresemat jäätist, võib osa asendada ka hoopis vahukoorega. Muidugi tuleb arvestada, et jäätise kaloraaz tuleb siis uuesti ümber arvestada lähtuvalt komponentidest. See on siis oluline neile, kes igapäevaselt arvestavad oma söödud kalorite hulka ja peavad kinni kindlast päevasest kaloraazist. Mina kasutasin selleks mugavat MyFitnessPal rakendust. Seal saab lihtsa vaevaga sisestada kõik komponendid kas triipkoodi alusel sellest keskkonnast otsides või üles märkides pakendi järgi selle toiteväärtus.
Millega asendada valgupulbrit?
Samuti olen mina kasutanud oma retseptides valgukomponendina valgupulbrit – enamasti siis jäätistes, milles puudub mõni valgulisandiga toode. Mitmed jäätised on juba valgurikkad ilma pulbrita, sest olen kasutanud retseptis kas valgujogurtit, valgupudingut või valgurohket piimakokteili. Minu jaoks isiklikult oli valgulisand oluline, sest tegelesin retsepte luues aktiivselt ka jõutreeningutega. Lihaste taastumiseks ja kasvuks on valk väga oluline makrotoitaine. Samuti soovisin, et saaksin jäätist süüa suvel aegajalt ka iseseisva toidukorrana – mis tähendab seda, et see peab esindama kõiki makrotoitaineid piisavas mahus. Kõigi jaoks aga pole tähtis, et jäätis kindlasti kõhtu täidaks, vaid mõned kindlasti eelistavadki jäätist hoopis kerge vahepala või kalorivaese magustoiduna. Samuti ei pruugi valgupulbri maitse kõigile sobida ning tihtipeale pole poodides alati saada universaalset maitset. Näiteks on keeruline alati leida maitsestamata või vanilje jäätise maitselist pulbrit, mis sobib enamikesse retseptidesse. Spetsiifilisema maitsega pulbrid võivad lihtsalt jäätisele anda liiga tugeva kõrvalmaitse. Lisaks sisaldub enamikes valgupulbrites ka laktoos, kõigile ei sobi.
Kes siiski soovib, et jäätis oleks lisaks mõnusale maitse-elamusele ka toitev ja valgurikas, kuid ei taha kasutada valgupulbrit, siis saab ka vastavalt jäätiseretsepti vedelikuproportsioonidele kasutada hoopis kohupiimakreeme, mida on nii tavalisi kui ka laktoosivabasid. Samuti saab valgupulbri ja tavalise jogurti asendada ka kreeka jogurtiga, milles on samuti rohkelt valku. Samuti on poelettidel praegu ka palju erinevaid spetsiaalseid valgurikkaid kohupiimakreeme ja jogurteid, mis on ka väga head alternatiivid valgulisandina.
Kuidas olla maitsetega loominguline?
Samuti võib retseptides olla loominguline ka maitsetega. Näiteks puuviljadele või marjadele võib lisada oma lemmikuid variante veel lisaks või mõnes retseptis, kus on mitu puuvilja, mõne puuviljalisandi hoopis ära jätta ning asendada topeltkoguses ühe kindla lemmikuga. Näiteks olen ma korduvalt virsiku-papaia jäätisest teinud hoopis tavalise virsikujäätise, sest papaiat iga kord osta on üpris kulukas ning seda pole lihtne igalt poolt leida. Lisaks sellele mulle isiklikult meeldib virsik rohkem kui papaia. Samuti twixi, bounty ja snickersi jäätised on täiesti asendatavad komponentide poolest. Mina kasutasin oma retseptis väga lihtsat viisi – ostsin lihtsalt vastava maitsega proteiinipulbri ja oligi jäätisele maitset andev põhikomponent olemas. Kes aga ei soovi seda suurt pakki proteiinipulbrit osta, saab uurida ka, millest see konkreetne maitse koosneb ning vastavalt sellele luua soovitud maitse.
Jäätises kasutatud paksendajad
Paksendajatest olen mina kasutanud oma jäätistes ksantaankummi või guarkummi paksendajaid. Enamikes siis ksantaankummit, kuid tsitruseliste jäätiste puhul olen lisanud hoopis guarkummi paksendaja, sest tsitrus vähendab ksantaankummi paksendavaid omadusi. Nende kahe asemel toimib aga väga hästi ka jäätise stabilisaator. Kõigi nende kolme eesmärk on ära hoida jäätises jääkristallide tekke ning muuta see kreemiseks. Minu retseptides on need vajalikud komponendid, sest nendes pole enamikes rasvase koostisega lisandit. Rasvane lisand aitab samuti jääkristalle vähendada ning kreemist tekstuuri luua. Ükskord mul sai kodus jäätiseid tehes paksendaja otsa ning lähimas poes seda müügil polnud ning pidingi kasutama oma jäätises törtsukese vahukoort, et vältida jääkristallide teket. Jah, mu jäätis ei olnud enam nii kalorivaene, kuid sain kiirelt jääkristallide mure lahendatud ning jäätised ei jäänud selle pärast tegemata.
Igaljuhul soovin Sulle lennukat inspiratsiooni ning põnevat katsetamist piiramatute võimalustega! 🙂