Mu kaalunumber on elu jooksul kõikunud nagu Ameerika mäed. Enamasti on mu kaal olnud ca 70kg ringis, kuid kõikumine on olnud 50-75kg vahemikus. Õnneks mu kaal pole olnud kunagi liiga kõrge, küll aga on olnud ühes eluetapis liiga madal, millest varsti räägin lähemalt. Teismelisena olin pigem veidi suurem ning kaalunumbrist suurt ei hoolinud. Mulle meeldis muidugi ka küpsetada palju kooke ning enamasti olin mina see, kes kodus jäägid ära sõi ja ilmselgelt figuurile see hästi ei mõjunud 🙂 Täiskasvanuks saades olin ka regulaarne alkoholi tarbija ning sellega käisid kaasas ka snäkkimised ja ebatervislik eluviis üleüldiselt.
Gümnaasiumi ajal oli ka elus üks lühike periood, kus peale suhtetraumat läksin toiduga hoopis vastupidises suunas ekstreemsustesse. Elasin üle keerulise lahkumineku ning otsustasin, et pean oma välimuse käsile võtma. Hakkasin jälgima, et kogu mu toitumine oleks võimalikult tervislik. Vältisin suhkrut, rasvu, jahu ja liiga kaloririkkaid toite ja seda ekstreemsel viisil. Käisin kooli kõrvalt suviti ka maasikaid korjamas, mis oli tugev füüsiline koormus, kuid toitumine selle kõrval oli olematu. Ma suisa paaniliselt kartsin söömist, sest kartsin juurde võtta. Käisin ka palju jooksmas. Kaalusin teismeeas kuskil 70 kg ringis ning sel perioodil võtsin alla kuskil 20kg ja kaalusin kõigest 50kg 167cm pikkuse juures. Olematute lihaste juures on see minu pikkuse juures ilmselgelt liiga madal kaal. Sattusin vahepeal ka paariks kuuks psühhiaatriakliinikusse toitumishäirete osakonda. Tagantjärele analüüsides ma põdesin sellist haigust nagu ortoreksia – saate selle kohta lähemalt internetist lugeda. See kõik mõjutas ka mu vaimset tervist, kuid läbi raskuste sain lõpuks gümnaasiumi edukalt lõpetatud.
Kuskil 22-aastaselt (2019.a) jõudis minu ellu jõusaali sport. Varasemalt olin hobikorras suviti tegelenud vaid rattasõidu ja jooksmisega. Alguses oli muidugi hasart suur ja käisin trennis 3-5x nädalas. Kõik oli uus ja põnev ning lahe oli märgata, kuidas keha võib raskustega muutuda. Märkasin vaikselt arenevaid lihaseid, mida senini veel märganud polnud ja jõusaal oli mu jaoks miski, mis sai mu uueks elustiiliks.
Samal ajal aga mu toitumisharjumused ei olnud päris sellised, mis toetaksid tervislikku elustiili suures plaanis. Toitumine on ju nr 1, et kaalu langetada ning tervislik toit on see, mis toetab ka treeninguid. Mu ellu tuli jälle veidi keerulisem periood, treeningud hakkasid jääma tahaplaanile ning tagasi tuli liigne alkoholi tarbimine ning ebatervislik toit. Nimelt mu tollane kaaslane ei tolereerinud mõtet, et ma käin jõusaalis, sest seal on potentsiaalne oht, et jään teistele meestele silma. Mina muidugi end kehtestada sel ajal ei osanud ning kuuletusin. Mu jaoks oli olulisim olla kaaslasele meelepärane. Tema jaoks oli alkoholi tarbimine täiesti normaalne nähtus ning tema kõrval hakkasin ma samuti tarbima rohkem alkoholi. Kui varasemalt oli see teemaks sõbrannadega istumistel ja üritustel, siis nüüd sai minust ka õhtuti tipsutaja. Kaalule pani see muidugi taaskord korraliku põntsu ja mis peamine, tervisele üleüldiselt. Peale suhte seljataha jätmist 2021.aastal (24a) alustasin uuesti treeningutega.
Uuesti päriselt vormi ma sain 2022.aasta lõpus. Olin hakanud trenni taas tõsisemalt võtma. Vähendasin olulisel määral ka alkoholi tarbimist, sest mu tollane uus kaaslane, kes mu ellu tekkis, ei tarbinud ise üldse alkoholi ega tolereerinud seda ka minu puhul eriti. Ma küll jätkasin aegajalt sõbrannadega alkoholi tarbimist, kuid igapäevane harjumus see enam minu jaoks ei olnud. 2023.aasta alguses sõitsin ma kaaslasele järgi Austraaliasse, kes mõni kuu varem sinna oli juba läinud. Ma jätkasin ka seal tervislikku joont – käisin trennis, hommikuti jooksmas ning jälgisin toitumist. Ma ei tahtnud eriti palju magusat tarbida ning eelistasin suhkruvabasid tooteid.
Kaaslast aga hakkas selline toitumisviis häirima, sest ta ise ei olnud tervisliku toitumise pooldaja. Ta ütles, et ma panen üle oma toitumisasjadega ning utsitas mind sööma ka rämpsu – küpsiseid, šokolaadi, krõpse ja rammusat jäätist. Kui Austraaliasse minnes oli mu kaal 65kg ja olin oma ideaalses vormis, siis 6 kuud hiljem sealt tagasi tulles kaalusin täpselt 10kg rohkem ehk 75kg. Näksimist ja ebatervislikku eluviisi soodustasid muidugi ka pikki 12-tunniseid päevi farmis traktori peal töötamine ehk siis istuv töö. Lisaks ei olnud seal ka läheduses ühtegi jõusaali ning stress oli ka üheks soodustavaks faktoriks.
Austraaliast tagasi tulles 2023.aasta keskpaiku olin ka paar kuud depressioonis, mis samuti soodustas ebatervislikku eluviisi. Stressiga ma olen harjunud sööma magusat ning mu lemmikuteks olid šokolaad ja jäätis. Mu üheks lemmikuks saigi šokolaadijäätis ning hakkasin seda sööma praktiliselt iga päev. See oli nagu piim külmikus, mis otsa saades pidi uuesti tee külmikusse leidma. 2023.aasta lõpuks ma tundsin, et ma pole peegelpildiga üldse rahul. Olin veel tööle saanud Levise teksapoodi ning mäletan nii hästi kui ebamugavalt ma end teksapükstes alguses tundsin. Kandsin suurust 29-30.
Otsustasin, et midagi peab muutuma. Töö oli vahetustega 12 tundi ning pigem rahulik ja istuv. Tundsin, et pean end taas käsile võtma ja tegin omale jõusaali liikmekaardi 2023.aasta detsembris. Hakkasin palju uurima ka toitumise kohta ning otsustasin, et kaalulangetuseks võiks mu päevane kaloraaz olla kuskil 1700-1800 kalorit. Samuti oli oluline, et mu toit sisaldaks piisavalt valke ehk siis ca 120-150g päevas. Lihasmassi säilitamiseks vajab organism valke 1,2-1,6 g/kg, lihasmassi kasvatamiseks on aga piisav valgukogus päevas 1,6-2,2 g/kg. See tähendab, et iga suurem toidukord peaks sisaldama 30g valke ning vahepala 20g valke. Ma hakkasingi sööma 3 suurt toidukorda päevas ning 2 vahepala. Mu peamine toit oli lõunateks riis, kana ja juurikad või kartul/tatar mingi lihaga. Vahepaladeks küpsetasin kas mingi tervisliku koogi või sõin leiba tuunikalakonserviga või valgupudingu riisigalettide ja puuviljaga. Mul oli kogu päeva toidukraam alati tööl kaasas, v.a õhtusöök. See tähendas seda, et ma pidin mitu korda seljakoti suurema vastu välja vahetama, et mu toidukarbid ära mahuksid kaasa 🙂 Jõusaalis hakkasin käima 2-3x nädalas ning lisaks proovisin ka rohkem kõndida. Kolme kuuga võtsin alla 5 kg, esimesed kilod siis peamiselt vee arvelt, kuna mu toitumine muutus süsivesikuvaesemaks ning hakkasin rohkem vett tarbima. Jah, mida rohkem vett jood, seda vähem vett keha kinni hoiab 🙂
2024.a aprillis jõudis minuni ka uudis Ninja Creami masinast. Nägin seda ja teadsin kohe, et pean selle saama. Ma armastan väga magusat, aga teadsin, et pean seda tarbima tervislikumal viisil, et mitte nullida oma treeninguid. Ninja Creami masina eripära on see, et sellega saad teha lõputul viisil erinevaid jäätise retsepte ja kujundada täpselt oma eelistustele vastava jäätise. Märkasingi Kaisa Kuusnõmme instagramis paari retsepti, mida tahtsin kindlasti järgi proovida. Tegu oli maasika ja karamelli jäätistega, mis olid samal ajal kalorivaesed ja valgurikkad. Täpselt see, mida ma vajasin. Tänu sellele masinale hakkas mul looming kohe tööle ning tundsin, et pean veel palju maitseid jäätise sees ära katsetama. Täpsemalt saate inspiratsioonist ja loomingust lugeda blogipostituses “Kuidas sain retseptideks inspiratsiooni?”. Lisaks on ka raamatus iga retsepti ees selle kujunemise lugu.
Läks veel mõni kuu mööda ning olin kokku võtnud poole aastaga 10 kg alla. Kandsin teksaseid nr 26 (varasema 29-30 asemel). Olin saavutanud oma ideaalse figuuri ning ei pidanud selle kõrvalt loobuma oma lemmikust – jäätisest! Sõin ära peaaegu iga õhtu terve topsi Ninja Creami jäätist ehk 400 ml topsitäie. Mu retseptid olid kõik kalorivaesed ning proovisin kõikidesse jäätistesse lisada ka valku, et jäätis oleks vahepalana toitev toidukord ning kataks mu valguvajaduse. Kuna looming lihtsalt hakkas tuhinal tööle, siis valmiski mu esimene retseptiraamat, millest unistasin juba 10 aastat tagasi. Retseptid olid raamatu jaoks valmis juba 2024.a suvel, kuid välja õnnestus anda raamat alles selle aasta suvel ehk 2026.a juulis. Lõpupoole kohendasin muidugi ka mitmeid retsepte ning raamat sai selle aja jooksul oluliselt täiendusi.
Niisiis olin tervislikku eluviisi järgides saavutanud oma ideaalse figuuri. Ja samal ajal ma ei pidanud end piirama magusaga, mis oli minu jaoks nii hea uudis 🙂 Lisaks sellele, et toitusin tervislikult, lugesin kaloreid ja käisin trennis, jätsin ma ära ka alkoholi joomise. See kõik kuidagi kulges nii loomulikult. Trennis käimine tähendab minu jaoks automaatselt tervislikumat toitumist, et treeninguid toetada. Ja samuti alkohol pole see, mis kuidagi treeninguid toetaks, vaid vastupidi. Mäletan, et 2024.a sügisel/talvel tarbisin alkoholi veel vaid mõned üksikud korrad, seda siis stressi leevendamiseks. Mul oli suhtes parasjagu keeruline olukord ning see oli mulle tuttav viis leevendada stressi.
Samal suvel aga sain esimest korda elus tugeva puudutuse Jumala poolt. Olin oma eluga liikumas väga valel rajal ning Jumal konkreetselt raputas mind sel hetkel ja kiskus mu välja mu hukatuslikult teekonnalt. Varem olin Temast vaid põgusalt kuulnud ja isegi ristitud 2017.aastal, kuid isiklik suhe Jumalaga puudus. Ma polnud isegi vist kordagi elus Piiblit avanud. Igaljuhul 2024.a 15.detsembril sain ma ristitud ning mu elu muutus 180 kraadi. See oli parim otsus elus, ausalt! Hakkasin Jumala ligiolu ja juhtimist nii tugevalt kogema, et seda on isegi raske sõnadesse panna. Varem oli mul isegi raske uskuda, et Jumal päriselt eksisteerib. Kui ma aga otsustasin uskuda, siis Ta hakkas mulle end erinevatel viisidel ilmutama. Usuga paraku on nii, et me kogeme Jumalat ja näeme Tema juhtimist alles siis kui otsustame Temasse uskuda. Enne olid mu silmad justkui pimestatud ning muidugi elasin ka patust eluviisi, millest varem mul aimugi polnud. Patt on aga paraku see, mis lahutab Jumalast.
Kristlaseks saades otsustasin aga alkoholile täieliku lõpu teha. Mitte et alkohol ise keelatud oleks kristlasena, aga isegi Piiblis on kirjas, et “Kõik on lubatud, siiski kõigest ei ole kasu”. Sama lugu on alkoholiga – pokaalike veini aegajalt toidu kõrvale või 1 õlu saunas ei ole patt. Patu piir aga algab sealt, kus inimene jääb purju. Seda piiri on tegelikult lihtne mõõta näiteks kasvõi selle järgi, kas tunni või paari pärast oled sa piisavalt kaine, et istuda rooli. See pole muidugi 100% määrav, sest igaühe organism on erinev. Purjusolek üleüldiselt on see, mis silmnähtavalt muudab inimese käitumist ja mõtlemist ning nõrgestab inimese enesekontrolli. Purjutamine on miski, mis on Piiblis kirjas Galaatlastele selgesti välja toodud, et kes seda teeb, ei pääse Jumala riiki. Ja kuna mul on varasemast olnud alkoholiga piiri pidamise osas probleeme, siis mul on lihtsam sellest täielikult hoiduda. Ja ütlen ausalt, et ma pole sellest enam isegi puudust tundnud. Juba enne kristlaseks saamist kogesin, et alkoholi mõju oli muutunud ebameeldivaks. Ja Jumalaga koos olen ma lõpuks saanud kogeda sellist rahu ja rõõmu, millist ma varem pole kunagi kogeda saanud. Ma ei vaja stressi leevendamiseks enam alkoholi, vaid Piiblit, mis toob tõelise hingerahu 🙂
Kristlaseks saades lõppes ka mu peaaegu 4 aastat kestnud toksiline suhe. Jumal oli see, kes mind hoiatas ning Piibli kaudu ilmutas, et tegu on suhtega, mis on orjaike. Ma ise muidugi lootsin, et suudan selle inimese päästa kui talle Jumalast räägin. Paraku aga õnneks või kahjuks on meil kõigil vaba tahe ning ise me inimestena kedagi päästa ei saa. Vastupidiselt minu ootustele ma sain hoopis kommentaari, et olen oma usuasjadega hulluks läinud 🙂 Kristlasena pole lubatud ka seksuaalsuhted enne abielu (1.Korintose 7:9 “Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda”) ja muidugi tolleaegsele noormehele ka see mõte ei sobinud. Seda enam oli mul lihtsam see otsus vastu võtta, et suhtega mitte jätkata. Esimest korda elus kogesin selle otsuse järgselt ka rahu. Varasemad lahkuminekud ilma Jumalata lõppesid üldjuhul dramaatiliselt. Ma hakkasin enamasti rohkem jooma ning mõnel korral tekkisid suisa suitsiidsed mõtted, sest hülgamishirm oli mu suurim vaenlane. Seekord oli aga täielik rahu. Läks veidi aega mööda kui Jumal ilmutas mulle kogudusest mu abikaasa, keda olin vaid põgusalt teenistustel märganud ja temaga vestelnud mõnel korral. Inimene, keda ma ei osanud inimlikult alguses tähelegi panna, kuid ühel hetkel Jumal lihtsalt vastas äkitselt mu palvele ja ütles: “Tema ongi see Õige”. Hakkasime tasapisi kevadel rohkem suhtlema, tunded olid vastastikused ning juba sama aasta sügisel septembris abiellusime 🙂 Ja päriselt – Jumal kinkis mulle maailma parima abikaasa! Ma poleks varem julgend isegi mõelda, et selline mees kuskil minu jaoks võib olla… Varasemate suhetega ei kannata isegi võrrelda 🥲
Ja kuhu ma kaalulangetuse teekonna osas tahtsin selle jutuga jõuda – 2025.a septembriks oli mul kaal juba 1,5 aastat püsinud üsna muutumatuna (varem mul oli raske olla järjepidev), isegi paar kg kukkus veel ning pulmapäevaks kaalusin 62kg. Ma leidsin oma pulmakleidi kusjuures juba enne abikaasat. Nimelt 2025.a jaanuaris-veebruaris märkasin tööle jalutades ühte pulmakleiti vitriinil, mis mulle hetkega meeldima hakkas ja ma uskusin, et see saab olema minu kleit. Suvel seda selga proovides istus see mulle selga nagu valatult 🙂 Tegu oli XS-S suuruses kleidiga.
Ka Piiblis on muideks kirjas, et meie ihu on meie Püha Vaimu tempel ja me peame seda austama. Seega kristlasena on kuidagi eriti loomulik mu jaoks see, et keha eest hoolitseda parimal võimalikul viisil. See ei tähenda muidugi ekstreemsust – aegajalt võib ju kõike head paremat ka endale lubada. Oluline on aga suurem pilt ja tasakaal.
Lähemalt mu kaalulangetuse teekonna kohta saate jälgida mu instagrami kontolt dalia.patrael – highlightside all on selline sektsioon nagu Fit-teekond. Seal jagan oma kaalulangusest, toitumisest (k.a toiduteemalised highlightsid) ja palju muud. Ja loomulikult oma kontol jagan ka kõike muud elulist, mis minu elus on toimunud ja toimumas 🙂